Õigeusu kirik tekkis 11. sajandi usulõhe tõttu - Ida-Euroopa kirikud katkestasid ühenduse Roomakatoliku kirikuga. Õigeusklike peaks on Konstantinoopoli patriarh. Õigeusu harudeks saab pidada Kreeka õigeusku, Bütsantsi õigeusku, Vene õigeusku, vanausku jne.

Õigeusklike traditsioonides on suur roll jumalateenistusel, kirikulauludel, palvetel. Peamiselt austatakse Jumalat ja pühakuid, Õigeusklike pühakiri on vana testament. Õigeuskliku jaoks on tõde, mida Jumal talle ilmutab, erinev.

2011. aasta seisuga on Eesti elanikkonnast 16% õigeusklikud. Eestis tegutseb kaks õigeusu kirikut - Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Taasiseseisvumisest alates on õigeusklike arv eestlaste seas tõusnud. Laialdasema õigeusu traditsiooni alguseks Eestis võib pidada 19. saj keskpaika. Peamiselt ühineti õigeusu kogudustega valitsuse soosingu saamiseks. 19. sajandi lõpul tõstsid õigeusklike hulka Eestis ka nn riigipoolsed kavalad võtted - näiteks pidi laulatus olema õigeusklik, kui üks abiellujatest seda oli jne.

Oluline koht õigeusu sümboolikas on valgusel - see tähendab taevariiki, Jumalat, valgustatust. Seepärast on kirikute sisustus särav; palvuste ajal põletatakse küünlaid ja õlilampe, mis kannavad endas valgust ja sümboliseerib palvete palavust.